Pensionile (täpsemalt riikliku pensioni) nagunii ei saa, kui aeg sinnamaale jõuab. Seega peab oma tuleviku heaolu enda kätte võtma.
1. Buy and hold
2. Time in the market > timing the market
3. Buy low, sell high
Põhikooli matemaatika tundides õpetati mulle kunagi liitprotsente janäitena toodi pankade tähtajalised hoiused. See on kaval viis õpetada põhikoolis eksponentsiaalset kasvu ja lisaks investeerimist. Kuid tänapäeval see enam ei päde. Esiteks enamus pankasid on langetanud intressi määrad 0 peale, mis teeb selle investeerimise tüübi võrdlemisi kahjulikuks, arvestades inflatsiooni. Ja teiseks, see eeldab investeeringuks alguses ühte suurt hunnikut raha, millele rohkem sissemakseid (peale intresside) ei tehta.
Teisest küljest on algatuseks sellel tõusval numrite jadal hea silma peal hoida. Esimeses tulbas on aastate arv ja teises, mitu korda on summa algsega võrreldes kasvanud
Kõige tavalisem eksponentsiaalne jada.
[summa aastal n] = [algne summa] ✕ (1 + [tootlus])[aastad]
Ehk siis 2% tootluse juures: an = a0 ✕ 1,02n
Sellel ei tahaks ma kaua peatuda. Tabel on suur ja raskesti jälgitav. Veidike kasulikumaks pean ma võrdlevat tabelit, kus esimeses tulbas on mitmekordseks on lootus summa kasvatada ja ülejäänutes vastavalt siis tootluse juures, mitu aastat kulub selle saavutamiseks.
Näiteks kulub 2% juures summa kahekordistamise peale 35 aastat, samas 8% juures ainult 9. Ja 8% juures on võimalik oma summa 10-kordistada veidi vähem kui 30 aastaga.
Oluliselt kasulikumaks pean ma arvutusskeemi, mida ma ise nimetan kolmnurga reegliks. Ilmselt on keegi selle ammu välja mõelnud ja mingi parema nime andnud, aga kuna ma ei ole viitsinud sellist lihtsat asja guugeldada, siis ma jään selle juurde.
Selle põhimõte selline. Eeldusel, et iga kuu investeeritakse sama kogus ja jätkatakse nii kuni lõpuni. Kuna dividende makstakse aja eest, millal investeeritud summat hoiti (aeg x summa), näiteks esimesel aastal 1. jaanuaril on investeeritud 0 € ning aasta lõpuks on 1000€, siis arvutuste lihtsustamisteks on kergem mõelda, et dividende aasta keskmise pealt, ehk 500€ pealt. Teisel aastal alustatakse 1000€ pealt ning lõpetatakse 2000€ juures, seega keskmine 1500€. jne. jne.
All oleva tabelis on esimene tulp aastad, kui kaua investeerimis portfelli kogutakse. Ei teinud tabelit üle 40 aasta, kuna see klassikaline tööstaaži pikkus. Teine tulp ongi siis antud aasta keskmine osa, mille pealt dividende arvutada. Näiteks, kui iga kuu investeerida 100€, koguneb aasta lõpuks 1200€. Kuid esimese aasta dividendide arvutamiseks on mõtistlik arvestada 600€
Lisasin kolmandasse tupla võrdluse eelmise aastaga. Ja on näha, et see iga aastaga langeb. See peabki langema ja seda tuleb meeles pidada. Eriti investeerimise teisel aastal. Näiteks kui olla 100€ kuus investeerimise plaani peal ja näiteks kesise 4% juures, siis esimesel aastal on lootust saada 24€ (1200€ x0,5 x4%). Teisel aastal aga saad juba 72€ (1200€ x1,5 x4%) , mis on 3x kasv, ehk +200%. Ja siis tuleb meelde, midagi eksponentsiaalsest kasvust ja tekib tunne, nagu 10 aasta pärast oled miljonär valmis. Aga kui kolmandal aastal saad vaid 120€, mitte 216€, ei tasu väga kurb olla.
Järgmised kolm tulpa on põhimõtteliselt näitamaks reinvesteerimise kasulikkust ning eriti kombineerida seda pikaajalise investeerimisega. Näiteks 4% tootluse juures reinvesteerides on järgmisel aastal 1,5 osa asemel 1,52. (Lisa 0,02 tuleb: aasta keskmine 0,5 x 4%.) See väike 1,3%-line tõus ei ole ausalt öeldes märkimisväärne. Samas kui nii jätkata, siis dividendid hakkavad järjest enam ja enam dividende tootma ning sel viisil teenivad 34. aastal saadud dividendid rohkem dividende, kui sinu enda sisse makstud raha. Kui investeerida kuhugi, kus keskmine tootlus on 6%, siis juhtub see juba 23. aastal.
Kolmnurga reegel on juba parem kui tavaline eksponent arvutus, kuid siiski oma puudustega. See eeldab pidevust. Ja mitte sellist pidevust, et iga aasta või kuu tuleb sisse maksta kindel summa, vaid selline pidevus, et igal järgneval ajahetkel (ükskõik kui väike intervall) on summat suurendatud. Kui oled nõuks võtnud investeerida 1000 € aastas, siis kolmnurga reegli graafik eeldab, et see on sama mis 83,33 €/kuu või 2,74 €/päev või 0,11 €/tund või 0.000032 €/sekund. Kõik arvutused, mis lähevad päevast väiksemaks on võrdlemisi ulmeline. Isegi päev või nädal on natuke lühike aeg investeerimise kontekstis.
Reaalne investeerimise graafik, vähemalt sissemaksete osas, on selline trepi laadne. Kui 1. jaanuaril investeerid 100 € ja sama teed 1. veebruaril, siis kuni 31. jaanuarini püsib 100 juures ja 1. veebruaril teeb hüppe.
Kuid 1. veebruariks on ju jaanuari alguse raha kasvanud? Muidugi on. Muutumatut summat saab käsitleda kõige lihtsama liitprotsendi ülesandena, millel ma eelnevalt ei tahtnud liialt pikaks peatuma jääda. Kuid kehtib ka siin an = a0 ✕ (1 + x)n, kus x on tootlus ja n on aeg.
Kui a0 = 100 €, x = 2% ja n = 1/12 aastat, siis a1/12 = 100 ✕ (1 + 0,02)1/12 = 100 ✕ 1,00165 = 100,17€.
Kui oodata 2 kuud ehk n = 2/12 aastat, siis a2/12 = 100 ✕ (1 + 0,02)2/12 = 100 ✕ 1,00331 = 100,33€.
Seega 1. jaanuaril oli protfelli väärtus 100€, 1. veebruaril juba 100,17 + 100 = 200,17€ ning 1. märtsil 100,33 + 100,17 + 100 = 300,50€.
Nagu näha, siis iga kuu tehtud sissemakset on mõistlik vaadata eraldi eksponentsiaalselt kasvava osasummana. Muidugi ükski normaalne inimene seda ei tee ja 40 aastase staaži jooksul tekiks neid osahulkasid 480. Ükski normaalne inimene oma arvepidamises seda ei teeks ning ka pangad kipuvad kokku liitma üheliigilisi finantsinstrumente. Aga selle jaoks ongi välja mõeldud arvutid.
(kirjutamisel)